Aedtill ehk till (Anethum graveolens) on pärit Vahemere ümbrusest ja Lõuna-Venemaalt.
Kasvab 40-60 cm kõrguseks, on saleda varrega, jaguneb peeneteks ja pehmeteks sulgjateks 10-20 cm pikkusteks lehisteks. Lehed on 1-2 mm läbimõõduga ehk natuke suuremad kui apteegitilli lehed, mille lehtede läbimõõt on vähem kui 1 mm. Õied on valgest kollaseni väikeste 2-9 cm diameetriste sarikate otsas. Seemned on 4-5 mm pikad ja 1 mm paksused ning sirged või kergelt kaardus.
Värskeid ja kuivatatud tilli lehti kasutatakse maitsetaimena põhiliselt Soomes, Rootsis, Eestis, Lätis, Leedus, Venemaal ja Kesk-Aasias. Nagu köömnel on ka tillil aromaatsed lehed ning kasutatakse paljude roogade maitsestamisel nagu soolatud lõhe, supid ja marinaadid. Till on parim kui ta on värske sest kuivades kaotab kiiresti oma maitse. Siiski külmutatud tillilehed säilitavad oma maitse suhteliselt hästi mõne kuu jooksul.
Vürtsina kasutatakse ka tilli seemneid, mis on maitselt sarnased köömnele ning samuti tilli lehtedele. Tilli seemnetel on lihaseid lõdvestav omadus ning aitavad vältida puhitust. Seemneid võib kasutada tee valmistamisel lisades kaks teelusikat tassi kohta keevasse vette. Sellist teed võib anda ka nutvale lapsele kes ei jää magama seedekulgla spasmide ehk nn koolik (akuutne kõhuvalu) tõttu. Tillist saab ka tilliõli taime lehtedest, varrest ja seemnetest.
Araabias kasutatakse tilli seemneid vürtsina külmades toitudes nagu fattoush ja marineeritud köögiviljad. Pärsia lahe riikides nimetatakse tilli shibint ning kasutatakse koos kalaroogadega.
Laoses kasutatakse tilli tavaliselt toidus mok pa (hautatud kala banaani lehel) ning mitmetes kookospiima baasil karrides, mis sisaldavad kala või krevette.
Ungaris kasutatakse tilli soolatud juustuga ning kasutatakse rahvusliku toidu lángosi täidisena.
Lisaks kasutatakse aedtilli tillikastme valmistamiseks ning paljudes muudes toitudes.
Retseptid ja postitused aedtilliga
[display-posts tag=”till,aedtill”]
…
