Spinat ehk aedspinat (Spinacia oleracea) on söödav õistaim rebasheinaliste perekonnast.
Pärit on ta Kesk- ja Edela-Aasiast. Lehed on vahelduvalt asetsevad, lihtsad, munakujulised kuni kolmnurkse kujuga, väga erineva suurusega umbes 2-30 cm pikad ja 1-15 cm laiad. Suuremad lehed on allpool ja ülespoole lähevad väiksemaks. Õied on silmatorkamatud, kollakas-rohelised, diameetriga 3-4 mm, millest saab küpsemisel väike, kõva, kuiv ja klompjas vili, mis sisaldab mitut seemet.
Arvatakse, et spinati kodumaa on muistne Pärsia (praegun Iraan ja selle naabrid). Araabi kaupmehed vedasid spinatit Indiasse ja seejärel levis sealt muistsesse Hiinasse kus see oli tuntud kui “Pärsia köögivili”. Spinat jõudis Inglismaale ja Prantsusmaale 14. saj ilmselt läbi Hispaania ja saavutas kiiresti populaarsuse. Tänapäeval kasvatatakse spinatit kõikjal mõõduka kliimaga piirkondades. Euroopas on suuremad spinatitootjad ja -eksportijad Itaalia ning Prantsusmaa.
Toiduks tarvitatakse noorte taimede lehti peamiselt keedetult ja konserveeritult ning suppide, hautiste, kastmete valmistamisel. Väärtuslik on spinat ka toorelt salatina või muude toitude lisandina.
Spinat on kõrge toiteväärtusega ning väga rikas antioksüdantide poolest eriti värskelt, hautatult või blanšeerituna. Sisaldab palju A-vitamiini (eriti luteiini) ja veel C-vitamiini, E-vitamiini, K-vitamiini, magneesiumi, mangaani, foolhapet, betaiini, rauda, vitamiin B2, kaltsiumi, kaaliumi, vitamiin B6, vaske, valke, fosforit, tsinki, niatsiini (vitamiin B3), seleeni ja omega 3 rasvhappeid. Hiljuti avastati spinatist ka opioidset peptiidi nimega rubiscolins.
Spinat on vabalt müügil kimbuna, pakendatult, konserveeritult või külmutatult. Värskelt kaotab see palju oma toiteväärtusest kui teda säilitada rohkem kui mõned päevad. Külmkappi panduna säilib 8 päeva. Spinat kaotab enamuse oma foolhappest ja karotinoididest, seega pikemaks säilitamiseks seda sügavkülmutatakse, keedetakse ja sügavkülmutatakse või konserveeritakse. Sügavkülmas säilib ta kuni 8 kuud.
Ameerika keskkonnaorganisatsiooni Environmental Working Group andmetel on spinat üks kümmnest kõige enam pestitsiididega saastatud toode. Kõige tavalisemad spinatist leitud pestitsiidid on permethrin, dimethoate, and DDT.
Spinatit pakendatakse õhu- või lämmastikgaasi keskkonda, et pikendada säilivusaega. Mõnesid pakendatud spinateid on kiiritatud, et tappa kahjulikke baktereid, mis võivad olla lehtedel. Spinati lehtedel on mõõdetud kiirgust kuni 4.0 kilogreid (kGy) Food and Drug Administration poolt.
Uuringud näitavad, et pakendatud spinati kiiritamine ei avalda mingit mõju või siis väga vähe spinati toiteväärtusele ning spinati kiiritamise kasutegur tervisele kaalub üles terviseriski kahjulike bakterite ülekandumisel. (Allikas: Wikipedia).
Retseptid spinatiga
[display-posts tag=”spinat”]
…
