Murulauk (Allium schoenoprasum) on oma sibulast mahedama maitse tõttu hinnatud maitsetaim.
Kasvab looduslikult kogu Euroopas, Väike-Aasias, Kaukaasias, Kesk-Aasias, Lääne- ja Ida-Siberis, Indias, Põhja-Ameerikas, Kaug-Idas ja Kamtšatkal. Eestis kasvab see looduslikult kohati Lääne- ja Põhja-Eestis loopealsetel, kadastikes ja rannaniitudel. Murulauk eelistab lubjarikast pinnast.
Murulauku kasvatatakse põhiliselt lehtede pärast, mida kasutatakse toitude maitsestamisel. Õisi kasutatakse ka toidul garneeringuna. Selle sibulamaitselisi lehti ja võrseid kasutatakse kalatoitude, kartulitoitude, suppide, võileibade ja munaroogade maitsestamiseks. Taim sisaldab palju A-vitamiini ja C-vitamiini ja seepärast on see parim värskelt kasutamiseks sest külmutamise või kuivatamisega hävib suur osa vitamiinidest. Samuti sisaldab palju kaltsiumit ja rauda.
Murulauku kasutatakse traditsioonilistes roogades Prantsusmaal ja Rootsis ning ka teistes rahvusköökidas. Seda lisatakse pannkookidele, suppidele, kalale ja võileibadele. Samuti on see gräddfil kastme koostises mida serveeritakse traditsioonilise heeringast tehtud roaga, mida serveeritakse Rootsis jaanipäeval.
Murulauk on värskelt saadaval enamustel turgudel aastaringselt, mis teeb sellest koheselt saadaoleva ürdi. Võib olla saadaval ka külmutatud kujul ilma, et see avaldaks erilist mõju maitsele, mis annab kodus kasvatajatele võimaluse säilitada seda maitsetaime suures koguses.
Meditsiinilesd omadused on sarnased küüslaugule, kuid on nõrgema toimega. Sisaldades hulgaliselt orgaanilist väävlit nagu allüülsed sulfiidid ja alkaanid on sellel kasulik toime vereringele. Samuti on kerge toime ergutina, diureetikuna ja antiseptikuna. Kuna sellerit serveeritakse tavaliselt väikestes kogustes ja mitte põhitoiduna siis negatiivseid efekte esineb harva, kuigi seedimisprobleemid võivad ilmneda ületarbimisel.
Retseptid murulauguga ja seotud postitused
[display-posts tag=”murulauk”]
…
