Aed-harakputk (Anthriscus cerefolium) on sarikaliste sugukonna harakputke perekonda kuuluv ühe- või kaheaastane rohttaim. Enamasti kasvatatakse harakputke tema lehtede pärast, on ka taime juur söödav.
Välimuselt meenutab aed-harakputk siledalehist peterselli. Magusavõitu kerget maitset võiks võrrelda peterselli ja aniisi seguga. Taime aromaatsus tuleneb eeterlikest õlidest kaasa arvatud metüülhavikool ja anetool, mis vastutab aniisi maitse eest.
Aed-harakputke kasutatakse peamiselt Kesk- ja Lääne-Euroopas, eriti Prantsusmaal ja kuulub koos estragoni, tüümiani ja peterselliga ka klassikalise viiest ürdist koosneva prantsuse maitsekomplekti fines herbes koosseisu. Paljud teised köögid aga eelistavad sellele peterselli tugevamat aroomi, kuigi aed-harakputke maitse on õrnem ja peenem.
Aed-harakputke võib kasutada köögivilja- ja hakkliharoogades, salatites, kalaroogades, samuti suppidele riputatult ja maitsestatud võisegudes. Koos vähese murulaugu ja hakitud estragoniga moodustab ta hõrgu koosluse omlettides. Aed-harakputke võib kasutada ka kastmetes, kuid see tuleb kastmele lisada viimasel hetkel, nagu petersellgi, sest keetmisel kaotab aed-harakputk oma meeldiva aroomi. Sageli kasutatakse aed-harakputke ka maitseäädikates.
Doseerimisel tuleks olla ettevaatlik, et harakputk ei hakkaks liialt domineerima. Võimaluse korral tuleks eelistada värsket ürti, sest kuivatatud ürdi maitseomadused on tunduvalt nõrgemad. Kõige intensiivsema aroomiga on ürt kui taim on korjatud enne õitsemist. Harakputk on parim värskena ning kuna säilitamisel taim kaotab kuivatamisel enamuse aroomist siis peaks ürti säilitama mitmekordselt pakituna õhu- ja niiskuskindlalt suletud paberkotis või säilitama kuivatamise asemel sügavkülmas kuigi kaotab seetõttu palju oma maitseomadustest.
Retseptid harakputkega ja seotud postitused
[display-posts tag=”harakputk,aed-harakputk”]
…