Canola viitab rapsi ( Brassica napus L . ) või ( Brassica campestris L. or Brassica Rapa var. ) sordile 
. Selle seemneid kasutatakse toiduõli valmistamiseks ja tarbimisiks nii inimestele kui ka loomasöödana. Õli sobib kasutamiseks ka biodiislina.
Canola aretati rapsist Manitoba ülikoolis Kanadas. Nimi “canola” on tuletatud ” Can adian o il, l ow a cid” ehk madala happelisusega Kanada õli. Canola aretati traditsioonilise taimearetus meetodiga rapsist mida kasutati juba muistsetes tsivilisatsioonides kütusena. Sadu aastaid tagasi kasutati rapsiõli lambikütusena Aasias ja Euroopas . Hiinlased ja indialased kasutasid rafineerimata rapsiõli.
Raps oli kunagi spetsiaalne Kanada vili kuid nüüdseks on sellest saanud Ameerika põhiline teravili rahalises mõttes. Kanada ja USA toodavad 7 -10 tonni canola seemneid aastas. Canola suurimad tarbijad on Jaapan , Mehhiko , Hiina ja Pakistan . Enamus canola õli ja sööta läheb USA-sse ning vähem Mehhikosse, Hiinasse ja Euroopasse.
Canola õli valmistamiseks seda kuumutatakse kergelt ja seejärel seemned purustatakse. Peaaegu kogu kommertseesmärgil toodetud canola õli seejärel rafineeritakse kasutades selleks heksaani . Lõpuks toorõli rafineeritakse kasutades sadenemist ja orgaanilist hapet ning puhastatakse poorse saviga. Seejärel aurdestilleeritakse. Seemned sisaldavad keskmiselt 43% õli. Järele jääb jahu mida kasutatakse loomasöödana.
See on kolmas enim kasutatud toiduõli maailmas.
Canola õli keskmine tihedus on 0,92 g/ml. Sisaldab 61% oleiinhappet , 21% linoolhappet , 11% alfa-linoolhappet , 7% küllastunud rasvhappeid , 4% palmitiinhappet , 2% steariinhappet , 0,4% transrasvasid .
Selles on vähe küllastunud rasvu ning sisaldab omega-6 ja omega-3 rasvhappeid suhtarvuga 2:1. Selle tarvitamine vähendab LDL (ingl. low-density lipoprotein ) ehk madala tihedusega lipoproteiin kolesterooli ja üldist kolesterooli taset.
Retseptid ja postitused canolaga
[display-posts tag=”canola” image_size=”thumbnail”]
…