Kikerhernes (Cicer arietinum) ingl k. chickpea on kaunvili mille seemned on kõrge proteiini sisaldusega. See on üks vanimaid kaunvilja kultuure ja selle kohta on leitud jälgi umbes 7500 aastat tagasi Lähis-Idast.
Pronksiajal oli kikerhernes tuntud Itaalias ja Kreekas. Kreekas nimetati neid erébinthos ning kasutati põhitoiduna, magustoiduna või tarbiti noori taimi toorelt.
1793. a. märgiti Saksa kirjaniku poolt ära jahvatatud ja röstitud kikerhernes kui kohvi asendajana Euroopas.
Kirjeldus.
Valged ja rohelised kikerherned.
Taim kasvab 20-50 cm kõrguseks ning sellel on väiksed sulgjad lehed mõlemal pool vart. Kaun sisaldab 2 või 3 seemet. Taimel on valged õied siniste, violetsete või roosade joontega. Kikerhernes kasvab subtroopilises või troopilises kliimas kus on rohkem kui 400 milliliitrit sademeid aastas. Võivad kasvada ka jahedamas kliimas kuid saagikus on sel juhul palju madalam.
Tüübid.
On olemas kahte põhitüüpi kikerherneid:
- Desi, millel on väikesed ja tumedamad seemned millel on kare koor, kasvatatakse enamasti India poolsaarel, Etioopias, Mehhikos ja Iraanis.
- Kabuli, millel on heledamad ja suuremd seemned ning pehmem koor, põhiliselt kasvatatakse Lõuna-Euroopas, Põhja-Aafrikas, Afganistaanis, Pakistanis ja Tšiilis.
Kikerherneid kasvatatakse Vahemere ääres, Lääne-Aasias, India poolsaarel ja Austraalias.
Kasutamine.
Küpseid kikerherneid võib kuumutada või süüa külmana salatites, hautada, jahvatada jahuks. Portugalis kasutatakse kikerhernest suppides, Hispaanias aga tihedamini külmalt erinevates salatites ja toidus nimega tapas.
Hummus on araabiakeelne nimetus kikerhernele ning seda küpsetatakse ning jahvatatakse pasta peale ning segatakse tahiniga, seesami seemne pastaga, seda segu nimetatakse hummus bi tahini või siis kikerherned röstitakse, lisatakse vürtse ning süüakse suupistetena.
Mõningaid kikerherne variatsioone valmistatakse ka nagu popcorni.
Kikerhernest kasutatakse ka karride valmistamisel ning on kõige populaarsem taimetoitlaste seas Indias, Pakistanis, Bangladeshis ja Suur Britannias.
Paljud populaarsed toidud India köögis on tehtud kikerherne jahust nagu näiteks Mirchi Bajji ja Mirapakaya bajji Telugu.
Guasanas on Mehhiko kikerherne retsept milles oad keedetakse soolatud vees.
Kuivatatud kikerherned vajavad pikemat küpsetamisaega (1-2 tundi) kuid pudnevad kergelt kui küpsetatakse kauem. Kui leotada 12-24 tundi enne kasutamist võtab küpsetamine aega umbes 30 minutit.
Kikerhernes ingl k. chickpeas (Cicer arietinum) ei põhjusta lathyrismi. Sarnase nimega põldhernes ingl k. chickling peas (Lathyrus sativus) ja teised taimed Lathyrus perekonnast sisaldavad toksiine mida seostatakse lathyrismiga.
| Toiteväärtus 100 g kohta | |
|---|---|
| Kalorsus | 686 kJ (164 kcal) |
| Sahhariidid | 27.42 g |
| – Suhkrud | 4.8 g |
| – Kiudained | 7.6 g |
| Rasvad | 2.59 g |
| – küllastunud rasvad | 0.269 g |
| – monounsaturated | 0.583 g |
| – polyunsaturated | 1.156 g |
| Protein | 8.86 g |
| Vesi | 60.21 g |
| Vitamiin A ekv. | 1 μg (0%) |
| Tiamiin (vit. B1) | 0.116 mg (10%) |
| Riboflaviin (vit. B2) | 0.063 mg (5%) |
| Niatsiin (vit. B3) | 0.526 mg (4%) |
| Pantoteenhape (B5) | 0.286 mg (6%) |
| Vitamiin B6 | 0.139 mg (11%) |
| Foolhape (vit. B9) | 172 μg (43%) |
| Vitamiin B12 | 0 μg (0%) |
| Vitamiin C | 1.3 mg (2%) |
| Vitamiin E | 0.35 mg (2%) |
| Vitamiin K | 4 μg (4%) |
| Kaltsium | 49 mg (5%) |
| Raud | 2.89 mg (22%) |
| Magneesium | 48 mg (14%) |
| Fosfor | 168 mg (24%) |
| Kaalium | 291 mg (6%) |
| Naatrium | 7 mg (0%) |
| Tsink | 1.53 mg (16%) |
Retseptid kikkerhernega
[display-posts tag=”kikkerhernes” image_size=”thumbnail” image=”true”]
…